Kui välismaa sõidukiga põhjustatakse Eestis liiklusõnnetus, siis kannatanule hüvitatakse kahju tavapärases korras. Selliseid liikluskindlustuse juhtumeid oli mullu 556.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul esitatakse viimasel ajal sagedamini küsimusi välismaa sõidukite kohta, kuna tänavapildis kohtab aina enam Ukraina ja Venemaa registrimärgiga autosid. „Kui kahju põhjustatakse välismaa sõidukiga Eestis, siis kannatanu saab kahju hüvitatud igal juhul. Sõltumata sellest, mis seltsi kindlustus oli kahju põhjustajal või puudus kindlustus sootuks.“
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel koguti mullu 486 miljonit eurot kindlustusmakseid, millest 400 miljonit moodustas kahjukindlustus ja 86 miljonit eurot elukindlustus. Kindlustusturul kasvas enim kodukindlustus ja tööandja ravikindlustus.
Kindlustusseltside liidu tegevjuhi Mart Jesse hinnangul olid eelmise aasta märksõnadeks kindlustusturu taastumine koroonaeelsele tasemele ja kogumispensionide reformi lõpuleviimine.
Eesti Kindlustusseltside Liit hoiatab, et seoses Venemaa ja Valgevene finantssektorile kehtestatud sanktsioonidega võib nendes riikides esineda tõrkeid reisikindlustusega. Kuna pankadevahelised arveldused on häiritud, võivad kohalikud raviasutused nõuda tasumist sularahas ja ei pruugi aktsepteerida Eesti kindlustusandjate garantiikirju.
Igal sõidukil peab olema liikluskindlustuse leping. Sõidukil, mis ei ole registreeritud Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis, võib selleks olla sõiduki registreerimisriigis välja antud roheline kaart või mõne Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi piirikindlustus. Näiteks Ukrainas registreeritud sõidukil peab Eestis liiklemiseks olema Ukrainas välja antud roheline kaart või Poola, Leedu, Läti, Eesti või muu Euroopa majanduspiirkonna riigi piirikindlustus.
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel kasvas tööandja ravikindlustus mullu kolm korda. Täiendava ravikindlustuse on teinud 900 tööandjat, kes on kindlustanud kokku 30 700 töötajat. Aasta varem oli kindlustatud 10 900 töötajat. Seega on nüüd ligi viiel protsendil kõigist töötajatest ravikindlustus, mis hõlmab kiiret juurdepääsu eriarstiabile ja hambaravile, aga ka näiteks terviseuuringuid ja psühholoogi vastuvõttu.
Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on tööandja ravikindlustus kasvanud igal aastal kaks või kolm korda pärast maksusoodustuse kehtestamist neli aastat tagasi.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt juhtus möödunud aastal rekordiliselt palju liiklusõnnetusi. Mullu registreeriti 35 900 liikluskindlustuse juhtumit, neist 33 200 Eestis ning 2700 Eesti sõidukitega põhjustatud juhtumit välismaal. Liiklusõnnetuste arv kasvas aastaga viiendiku võrra. Keskmine liikluskahju oli 1960 eurot.
