Avaleht

Eelmise aasta tuleõnnetuste kindlustusjuhtumite kahju oli 6,8 miljonit eurot (17. veebruar 2017)

Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel registreeriti eelmisel aastal 547 tuleõnnetustega seotud kindlustusjuhtumit kogukahjuga 6,8 miljonit eurot. Eluruumides toimunud kahjusid oli 362 ning mitte-eluruumides 185.

 

Võrreldes möödunud aastaga on tuleõnnetustest tingitud kindlustusjuhtumite arv vähenenud 8%. „Enim vähenes tuleõnnetuste arv eluhoonetes – 12%. Kindlustatud ettevõtetes on jäänud tuleõnnetuste arv samale tasemele. Kui üleeelmisel aastal oli tuleõnnetustega seotud kindlustusjuhtumite kogukahju 7,6 miljonit, siis möödunud aastal kokku 6,8 miljonit eurot,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst.

 

Suurim elumaja kahju oli ligi 200 000 eurot, kus tules hävis eramu. „Siinkohal võib meelde tuletada, et kliendid, kes on oma kodud kindlustanud, peaksid oma kindlustuslepingud piisava regulaarsusega üle vaatama ja veenduma, et kindlustussummad katavad võimaliku kahju. Antud juhtumi puhul läks 200 000 eurot maja taastamiseks. Kodust vara saime hüvitada vähem kui oleks vajadus olnud, sest kindlustussumma oli vara maksumusest väiksem,“ rääkis Swedbank P&C Insurance AS riskikindlustuse valdkonnajuht Kaspar Kaur.

 

Suurima ettevõtte varakindlustuse kindlustuskahju registreeris PZU Kindlustus ja see toimus Tartumaal. PZU varakahjude grupi juht Marge Habakukk ütles, et tegemist oli laohoone kahjuga ning hüvitatud kahjusumma oli ligi 700 000 eurot.

 

Üha sagedamini on tulekahju põhjuseks elektrisüsteem. „Seetõttu panen inimestele südamele, et tasub kontrollida elektrisüsteemi korrasolekut ja selleks tuleb pöörduda spetsialisti poole. Vanad elektrijuhtmed on mõistlik vahetada välja uute vastu,“ selgitas If Kindlustuse varakahjude grupijuht Piret Jõhvik.

 

Suureks probleemiks on endiselt kergesti süttivad materjalid küttekolde läheduses. „Harvad ei ole juhtumid, kus süttivad ahju külge riputatud riided või muud esemed ahju ees ja vastas. Samuti mängivad siin olulist rolli ise või naabrimehe poolt ehitatud küttesüsteemid - suitsutorude läbiviigud on liiga lähedal põlevmaterjalist konstruktsioonile,“ lisas Piret Jõhvik. Sageli ei teki tuleohtlik olukord vahetult pärast ehitamist, vaid paari aasta möödudes, kui puit on piisavalt kuivanud ning võib tekkida isesüttimine.

 

Järjest nutikamaks muutuvad seadmed toovad paraku kaasa ka uued ohukohad. „Näiteks lülitab inimene distantsilt sisse elektrisauna kerise, et koju jõudes sauna minna. Eemalt ei ole aga võimalik kontrollida, kas kerisele ohtlikult lähedale on unustatud rätikuid või riideid, mis võiks süttida,“ rääkis ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko. Samuti on registreeritud mitmeid suuri kahjujuhtumeid seoses õhk- ja maaküttesüsteemide lühistest tekkinud tulekahjudest.

 

BTA kahjukäsitluse osakonna juhataja Natalja Veiler ütles, et põlengute põhjuseid nende seltsi poolt hüvitatud kahjudes olid väga erinevaid – näiteks nõudepesumasina põleng, WC süttimine küünlast või pliidi tõmbekapi süttimine.

 

Seesami kahjukäsitluse hinnangul on aastatega küll suurenenud tähelepanu suitsuandurite ja tulekustutusvahendite olemasolule, kuid vastukaaluks on vähenenud inimeste ohutaju ega osata juba kodu kujundamisel sageli hinnata ilmseid riske. Näiteks ei tohiks köögi pliiditagune sein olla kaetud puidust tahveldisega ning kaminaesisel parketil peaks olema kaitseklaas või –plekk.

 

Salva varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüdi sõnul nende kindlustusportfellis uusi kahjusid põhjustavaid trende välja ei tulnud. Kivirüüt paneb inimestele südamele, et järgitaks elementaarseid ohutusnõudeid tulekahjude vältimiseks ja olema tähelepanelikud ümbritseva suhtes. Kindlasti tuleb lugeda ja järgida ka kodukindlustuse tingimustes kirjeldatud ohutusnõudeid.

 

Eesti Kindlustusseltside Liit tuletab meelde, et õigesti paigaldatud ning töökorras suitsuandur päästab elusid ja vähendab või hoiab ära varakahju ning aitab kiiresti reageerida ja abi kutsuda. Häirekeskuse numbrile 112 tuleks aga teada anda koheselt võimalikust tulekahjust, olenemata sellest, kui suur see avastamise hetkel on. Spetsialistide juhendamisel telefoni teel ning päästjate saabumisel on võimalik päästa elusid ning ära hoida suuremaid kahjusid. 

 

Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal. EKsL-i eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsL-i liikmed. EKsL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige. EKsL teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.

 

Lisainfo:

 

Jaanika Käärst

Eesti Kindlustusseltside Liidu tarbijahariduse valdkonnajuht

tel 667 0157, mob 5109728

e-post jaanika.kaarst@lkf.ee

www.eksl.ee